ma tahan sooja ilma. koos soojuse ja päiksesega saan kohe energiasüsti. tahan lihtsalt panna selga õhukese kleidi, osta arbuusi või midagi ja jalutada mere äärde ja istuda kividel ja süüa. ja kuskile ei oleks kiiret. vaataks terve päeva pilvi.
kogu aeg ju jutub igasuguseid asju, aga kui siia mingid postitust kirjutan, on pea täiesti tühi. vaat mis huvitav sündroom siis mul.
magan kaua. jään kella 15 ajal päeval uniseks. õhtul olen unine. magan kaua. etc. vajaks patareide laadimist lähiajal. keegi võiks helistada päikesele.
teisipäeval lähen tartusse ja ei tea, kas tulen kolmapäeval või neljapäeval tagasi. kui on väga ilus ilm, ja kui mu võõrustajad mind välja kannatavad, siis muidugi ma tahaks kauem olla, sest ma ju armastan tartut ja mul ei ole enam oma kodu seal :( eelmine suvi on nii ilusana ja kuldsena meeles - suured võililled, botaanikaaed, undi kogutud teosed, vaiksed suveõhtud emajõe rannas, jalutuskäigud raadi poole, kotis kreeka pähkli-rosina segu, riisisalat rohuplatsil, päikesevõtmine pingil jne jne jne.
just arvutasin, et ma olen lugenud 18 Vonneguti raamatut läbi. mitte et ma mäletaks nende kõigi sisu. mõnda lugesin kuskil 7 aastat tagasi. aga ikkagi. tema teoste täiskomplektist on puudu veel 4. vist. hästi kahju, et teda enam pole. kuigi teisest küljest, minu jaoks on ta ikka olemas. kui ma tema tekste loen, ja teiste jaoks kindlasti ka, kes veel loevad. räägib minuga iga kord, kui raamatu avan. ja ma naeran alati tema nalju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment