Täna ma nägin und väga huvitavalt, nimelt ma jutustasin unes inimestele, mida ma olin unes näinud. Unereaalsus oli siis nagu päris reaalsus, ja ma rääkisin oma unedest. Rääkisin unenägusid mingile seltskonnale, kus olid Kairi ja superstaari Taavi ja veel mõned, keda ma ei mäleta. Ühe unenäoga oli seotud Tambet Tuisk, kes oli unes tulnud minu kõrval trepist alla, aga ma ei näinud teda, ja rääkisn temast valjusti oma emale. ja teises unenäos oli superstaari Taavi, ja siis ma ütlesingi Taavile, et olen teda unes näinud. Väga tore uni oli.
Ja eile oli laulupidu ka lihtsalt kümnest üksteist. Ilm läks nii ilusaks, ja eriti eriline oli seista viimaste ühendkooride laulude ajal nii ees kui võimalik, soe päike, kerge tuul, ilusad laulud, tuhanded inimesed, laulupeo tuli, suvi, vabadus. Laulsin ikka kaasa ka viimaseid laule. Ja kahju oli, kui pidu lõppes. Kõik head asjad lõppevad nii äkki.
Sõin kaks suhkruvatti! Muidu ju kunagi ei saa suhkruvatti, ainult sellistel üritustel või laatadel või vabaõhukohtades (loomaaias?) Tahaks loomaaeda!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Ma isegi sattusin ühe suhkruvati söömise tunnistajaks:)
mina ei näinud küll midagi. kas asi võis olla selles, et ma olin siis kodus?
Jah, Liina, see oli see teine kord :)
Prita, ehk tõesti. See oli kuskil 19.30 :)
Post a Comment