Külm nüüd kõnnib kuuski mööda,
vilu võserikku mööda,
hall käib haavikualutsi.
Taevas see on tuhakarva,
pilved pajapõhja karva,
süda jääb sügisel üksinda.
Suve sõrmed sambla alla,
varbad vatiteki alla;
suve soe jääb silmadesse,
kuum aga kinda kirjadesse,
päike põsele punama.
Jaan Kaplinski
Ma armastan seda luuletust. See on täpselt mulle.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment