Nägin täna väga pikka, põnevat ja realistlikku und, millest ma suuremat osa loomulikult enam ei mäleta. Aga ma tean, et ma otsisin ka unes tööd ja mulle oli helistanud inimene Ülikooli raamatkogust, kus ma olin mingil konkursil kandideerinud. Ja me olime leppinud intervjuu kokku, aga ma unustasin selle ära, kuna ma kirjutasin intervjuu kuupäeva ja kellaaja köögis mingile pabertükile. Ja siis helistas see inimene sealt uuesti, ja küsis, kas ma olin nautinud oma hommikust kohvi. Mina ei saanud aru ja ütlesin jah. Siis tuli muidugi välja, et selle hommikuse kohvi joomisel ajal oleks ma pidanud olema hoopis intervjuul. See naine ütles, et ma tuleks siis uuesti ja helistaks mingile Hillele. Ja ma asusin teele. Aga millegipärast ma läksin Stockholmi. Läksin laevale ja ise mõtlesin,et jõuan alles kell 12 kohale ja linnas olemiseks ei jää üldse aega. Mõtlesin, et ostan endale väikese My. Ja siis tuli mulle meelde, et ma polnud üldse rootsi raha vahetanud. Ma teadsin, et välismaal ei saa eesti raha vahetada üldjuhul ja ma hakkasin laeval otsima seda rahavahetuspunkti. Ja samas me sõitsime juba linnas, nagu Veneetsia kanalitel, sest kahel pool olid majad. Ja siis me viimaks randusime ja ma läksin mingit koridori mööda raamatukokku, kus inimesed laudade taga töötasid. Ja hakkasin otsima telefoni, et sellele Hillele helistada. Siis ma olin justkui Tallinna kaubamaja kodusisustuse osakonnas ja vaatasin, kas seinal ei ole siis telefone (noh, nagu poes on vahel, kus saab infoga ühendust) ja siis oligi üks selline valge telefon, aga Hille numbrit seal juures ei olnud, sest paber numbritega oli maha rebitud.
Vot, see oli üks osake mu unenäost. Enne ja pärast oli ka veel hulgaliselt tegevust. Ja see oli tõesti nii realistlik, et ma pidin ärgates mõtlema, ega ma ometi tõepoolest mingile tööintervjuule minna ei unustanud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment