hohohohoo

Panin eile üle pika aja selga oma matkariided ja läksin kõndima. Samm oli kohe tunduvalt hoogsam ja selline tunne tuli, et nüüd jaksan minna küll ükskõik kui kaugele. Kõige raskem oli nagu alati lõik kodu ja Russalka vahel. Ei teagi, miks. Siis ma marssisisn muudkui edasi ja edasi, vahepeal korjasin kastaneid. (tegin avastuse: kõrvuti kasvas kaks kastanipuud, ühe kastanid olid tavalised, heledamad pruunid, teisel peaaegu mustad ;)) Siis jõudsin Piritale, sealt Rannahooneni. Mere ääres ei olnudki ma ainuke. Kaks inimest jalutasid oma koeraga ja hulk mehi jooksis ja kaks harrastasid mingit purjesporti. Ma olin lainetest ja merest nii vaimustuses, et ei hoolinud isegi metsikust tuulest ja sellest, et ma pidin kapuutsi kogu aeg kinni hoidma, et see peast ära ei lendaks. Siis jõudsin Aia peatusesse. Vaatasin, et bussin on aega 7 minutit ja mõtlesin, et lähen veel edasi. Läksingi. Tee peal korjasin õunu ja kastaneid ja jõudsin välja Miiduranda. Vaatasin just, et see teeb kokku mingi 8 km.

Täna, homme või ülehomme teen šokolaadikooki!

tubli

Ma olin täna nii tubli, et värvisin hommikul oma toa radiaatori ära. Issand, see oli nii pikk ja tüütu töö! Kõik need nurgad ja ribidevahed ja -tagused, kuhu kuidagi ei ulatu ja loomulikult värviplekid igal pool ja jubejube värvihais. See on mul siiani toas, kuigi mul on poole neljast saadik aken lahti olnud. Eks ma varsti ikka pean sinna magama minema ikkagi, kus ma pääsen.
Siis ma olin veel nii tubli ka, et pesin vanni ja kraanikausi ära.
Aga nii tubli ma ei olnud, et oleksin ka kooki teinud, see jääb homseks. Aga ma luban, et võtan selle käsile kohe pärast hommikusööki.
Täna oli väga ilus ilm kui ma lõpuks välja sain. Käisime pargis ja mere ääres ja oli mõnusalt niiske õhk, tumesinised pilved, sügisene hämarus ja laternad süttisid :)