Nagu ma kohvikus kõrvallauas istuvatelt prouadelt kuulsin, on kaks toitumishäiret: BULIMAANIA ja ANOREKSIKA.


Pidin peaaegu kõva häälega naerma hakkama, aga see oleks tundunud liiga kahtlane.

Ja ma lihtsalt jumaldan seda vananaistesuveilma. (aga see sõna ise on naljakas)

unenägu ees

Nägin täna väga pikka, põnevat ja realistlikku und, millest ma suuremat osa loomulikult enam ei mäleta. Aga ma tean, et ma otsisin ka unes tööd ja mulle oli helistanud inimene Ülikooli raamatkogust, kus ma olin mingil konkursil kandideerinud. Ja me olime leppinud intervjuu kokku, aga ma unustasin selle ära, kuna ma kirjutasin intervjuu kuupäeva ja kellaaja köögis mingile pabertükile. Ja siis helistas see inimene sealt uuesti, ja küsis, kas ma olin nautinud oma hommikust kohvi. Mina ei saanud aru ja ütlesin jah. Siis tuli muidugi välja, et selle hommikuse kohvi joomisel ajal oleks ma pidanud olema hoopis intervjuul. See naine ütles, et ma tuleks siis uuesti ja helistaks mingile Hillele. Ja ma asusin teele. Aga millegipärast ma läksin Stockholmi. Läksin laevale ja ise mõtlesin,et jõuan alles kell 12 kohale ja linnas olemiseks ei jää üldse aega. Mõtlesin, et ostan endale väikese My. Ja siis tuli mulle meelde, et ma polnud üldse rootsi raha vahetanud. Ma teadsin, et välismaal ei saa eesti raha vahetada üldjuhul ja ma hakkasin laeval otsima seda rahavahetuspunkti. Ja samas me sõitsime juba linnas, nagu Veneetsia kanalitel, sest kahel pool olid majad. Ja siis me viimaks randusime ja ma läksin mingit koridori mööda raamatukokku, kus inimesed laudade taga töötasid. Ja hakkasin otsima telefoni, et sellele Hillele helistada. Siis ma olin justkui Tallinna kaubamaja kodusisustuse osakonnas ja vaatasin, kas seinal ei ole siis telefone (noh, nagu poes on vahel, kus saab infoga ühendust) ja siis oligi üks selline valge telefon, aga Hille numbrit seal juures ei olnud, sest paber numbritega oli maha rebitud.

Vot, see oli üks osake mu unenäost. Enne ja pärast oli ka veel hulgaliselt tegevust. Ja see oli tõesti nii realistlik, et ma pidin ärgates mõtlema, ega ma ometi tõepoolest mingile tööintervjuule minna ei unustanud.

sügis sügis

Olen jube uimane. Mõte liigub aeglaselt. Nagu oleks hilisöö või midagi, tegelikult on kell pool kümme.
Istusime kohvukus Elikaga ja jõime kakaod. Ja siis cafe au lait'd. Peaks mainima, et klaasid on läinud väiksemaks, aga hind on jäänud samaks. Ja poes on pakk juustu läinud lambist kallimaks 5 krooni.
Täna algas sügis - esialgu on ehk tõesti ees ilusad ilmad. Värvilised lehed, kastanid, sügisvihmad, vihmamärjal tänaval peegelduvad tänavalaternate tuled. Sügistormid, kus vesi pritsib üle mere äärse tee piirde. Aga siis tuleb see pikk porimülka periood. Meie tänaval on kõrvalmaja ees juba porimülgas olemas. Ja konstantne suur vihmaveelomp. Kui sealt mööda tulen, et oma ukseni jõuda, sõidab enamasti sõiduteel auto. Nii et sinna ma astuda ei saa ja jääbki üle kas lomp või porimülgas.
Ja siis ma tervitaks neid autojuhte, kes elavad ennast välja jalakäijaid pritsides ja ei võta suurtest porilompidest läbi sõites kiirust maha. Palun seiske järjekorda ja ma valan teid kah üleni poriga üle.

Inglismaili.

kui tore

Tänane Hortuse konsert oli väga väga super :)

The rain in Spain falls mainly on my brain

Ei tunne ennast üldse koduselt selles hallis ja vihmases ja jahedas kliimas! Tahan tagasi päikese ja helesinise mere juurde! :) Tegelikult on vahelduseks siiski tore, kui saad aru, mida ümbritsevad inimesed räägivad ja ise suudad ka ennast mõistetavaks teha. Meie itaalia keel piirdus selliste väljenditega nagu "palun", "tänan", "hästi", "tere", "nägemist", "klaas punast/valget veini, palun". Vestluse arendamise jaoks paraku piiratud. :)
Aga ma ei salli seda, et tuleb jälle paksemad sügise- ja talveriided välja otsida ja suveasjad kapi tahanurka tõsta. Et väljas on vaja jakki ja salli ja pikki pükse. Et toas on nii külm, et peab olema kampsuniga (see vist meie korteri süü). Nüüd ma hakkan elama järgmise suveni. Kuigi ma armastan ka väga nt kirjude sügislehtedega parke ja tihedaid lumesadusid ja kevade värskust, olen ma täielikult, üleni ja ainult suveinimene. Lihtsalt nii on.

Kuulan Itaalia rahvamuusikat ja vaatan oma pilte.
Ja siis avastasin, et mul on niii palju filme vaatamisjärjekorras: Suurlinna tuled, Maasikavälu, Hullumeelsus, Paris, je t'aime. Rääkimata Minu onust ja Annast. Peaks varuma veidi sööki ja siis mõnusalt filme vaatama, ilmad on selleks juba igati sobivad. :)

Italiano bella

Jõudsime eile oma reisilt tagasi ja praegu on nii imelik tunne. Olin selle nädalaga sealse ümbruse ja toa ja vaadetega juba nii harjunud. Esimest korda olime kogu aja ühes hotellis, seni oleme käinud ringreisidel, kus iga päev on eri linnas. Aga nüüd oli see hotell saanud nii koduseks. Rääkimata sellest, et me saime juhuslikult supersuper toa koos supersupersuper rõduga, kust paistsid nii meri, Napoli laht, Vesuuv kui Capri.
Pühapäeval jõudsime kohale ja esialgu oli ilm tõeliselt ilus, esmaspäeval lausa 32 kraadi, aga siis tabas meid torm! Metsik tuul, äike ja vihm ja järmisel päeval plaks! 22 kraadi ja pilves. Ühesõnaga, isegi jahedam kui Eesti suveilm. Aga viimastel päevadel hakkas asi õnneks paranema, pilved kadusid ja ilm muutus jälle itaalialikumaks. Vahepealsetest jahedamatest päevadest oli kahju, oleks muidu rohkem oma imelisel rõdul olla saanud. Rõdud on ju minu grand passion. Ja see oli nii ütlemata suur ja kollane ja lisaks veel miljonivaatega :).
Ehkki sel reisil oli ka miinusekesi omajagu, jäävad need loomulikult plusside varju. Mäed, lilled, soe helesinine meri, valged majad...
Ohjah. Paraku oli aeg, nagu ikka, liiga lühike ja kõike-kõike näha ja meelde jätta ei saanud, aga üks suur kirev kogum kõigest on minu sees alles.

Eesti toidust tundsin küll puudust, nii hea on praegu süüa musta leiba ja vorsti. :)
Ja tagasitulekulendu kuulus ka ilmselt kogu mu elu kõige absurdsem ja naljakam nali: Istume lennukis ja stjuardess räägib seda tavalist sissejuhatavat juttu, et tervitame teid meie lennuki pardal ja siis: "Lennuki kapten Juri Gagarin ja kogu meeskond soovivad teile meeldivat lendu!"
Meil kõigil olid silmad-suud pärani. Gagarin? Gagarin! Kuid kosmosesse me seekord siiski ei lennanud.