ahnii

You Are Best Described By...

Landscape With Butterflies By Salvador Dali

What Famous Work of Art Are You?

tere minu uus vihik

Tere minu uus vihik oli mingi lauseke, mille järgi tuli algklassi õpetaja õpetas uude vihikusse sisse kirjutamist. Mina mäletan, et tuli ülevalt ridu loendada, nii et igal real oleks nagu üks sõna ja siis reale vihik kirjutama hakata. Aga võibolla mul on see valesti meeles, sest mõnikord mõni õpetaja märkis, et olen valelt realt alustanud. Õpetajad oleks võinud omavahel kokku leppida!

No siin lehel ma pole vist juba sada aastat käinud. Vahepeal polnud see absoluutselt meeles ja midagi kirjutada ka justkui polnud.
Aga täna mõtlesin ikkagi uue postituse teha, äkki läheb veel nii, et mitteaktiivsed blogid kustutatakse kellegi poolt ära ja ma tahaks mõnikord ise oma vanu tekste lugeda. :)
Ega täna tegelikult midagi erilist ei juhtunud, karastusin külmas õhus tulles Pritalt Kadriorgu ja siis käisin raamatulaadal (raamatud olid küll odavamad kui poes, aga siiski mitte nii odavad, kui Apollo 10% pakkumisega) ja üle hulga-hulga aja oli sealses kohvikus vahukoorekooki. Otse loomulikult ma ei saanud seda võimalust kasutamata jätta.
Mul on nii imelik komme, et ma oma peas vastan mingitele repliikidele, mida ma kuulen võõraid inimesi ütlemas, kui ma nendest mööda lähen või kui me nt kuskil kõrvuti oleme. Täna üks naine rääkis trollis mobiiliga, ja seletas, et peab minema sokke ostma, aga ei tea, kust ta võiks villaseid sokke leida. Ja mina automaatselt mõtlesin, et No kuskilt käsitööpoest äkki. Nii tore ju, et mul kõikidele probleemidele lahendus valmis on.

hohohohoo

Panin eile üle pika aja selga oma matkariided ja läksin kõndima. Samm oli kohe tunduvalt hoogsam ja selline tunne tuli, et nüüd jaksan minna küll ükskõik kui kaugele. Kõige raskem oli nagu alati lõik kodu ja Russalka vahel. Ei teagi, miks. Siis ma marssisisn muudkui edasi ja edasi, vahepeal korjasin kastaneid. (tegin avastuse: kõrvuti kasvas kaks kastanipuud, ühe kastanid olid tavalised, heledamad pruunid, teisel peaaegu mustad ;)) Siis jõudsin Piritale, sealt Rannahooneni. Mere ääres ei olnudki ma ainuke. Kaks inimest jalutasid oma koeraga ja hulk mehi jooksis ja kaks harrastasid mingit purjesporti. Ma olin lainetest ja merest nii vaimustuses, et ei hoolinud isegi metsikust tuulest ja sellest, et ma pidin kapuutsi kogu aeg kinni hoidma, et see peast ära ei lendaks. Siis jõudsin Aia peatusesse. Vaatasin, et bussin on aega 7 minutit ja mõtlesin, et lähen veel edasi. Läksingi. Tee peal korjasin õunu ja kastaneid ja jõudsin välja Miiduranda. Vaatasin just, et see teeb kokku mingi 8 km.

Täna, homme või ülehomme teen šokolaadikooki!

tubli

Ma olin täna nii tubli, et värvisin hommikul oma toa radiaatori ära. Issand, see oli nii pikk ja tüütu töö! Kõik need nurgad ja ribidevahed ja -tagused, kuhu kuidagi ei ulatu ja loomulikult värviplekid igal pool ja jubejube värvihais. See on mul siiani toas, kuigi mul on poole neljast saadik aken lahti olnud. Eks ma varsti ikka pean sinna magama minema ikkagi, kus ma pääsen.
Siis ma olin veel nii tubli ka, et pesin vanni ja kraanikausi ära.
Aga nii tubli ma ei olnud, et oleksin ka kooki teinud, see jääb homseks. Aga ma luban, et võtan selle käsile kohe pärast hommikusööki.
Täna oli väga ilus ilm kui ma lõpuks välja sain. Käisime pargis ja mere ääres ja oli mõnusalt niiske õhk, tumesinised pilved, sügisene hämarus ja laternad süttisid :)

Nagu ma kohvikus kõrvallauas istuvatelt prouadelt kuulsin, on kaks toitumishäiret: BULIMAANIA ja ANOREKSIKA.


Pidin peaaegu kõva häälega naerma hakkama, aga see oleks tundunud liiga kahtlane.

Ja ma lihtsalt jumaldan seda vananaistesuveilma. (aga see sõna ise on naljakas)

unenägu ees

Nägin täna väga pikka, põnevat ja realistlikku und, millest ma suuremat osa loomulikult enam ei mäleta. Aga ma tean, et ma otsisin ka unes tööd ja mulle oli helistanud inimene Ülikooli raamatkogust, kus ma olin mingil konkursil kandideerinud. Ja me olime leppinud intervjuu kokku, aga ma unustasin selle ära, kuna ma kirjutasin intervjuu kuupäeva ja kellaaja köögis mingile pabertükile. Ja siis helistas see inimene sealt uuesti, ja küsis, kas ma olin nautinud oma hommikust kohvi. Mina ei saanud aru ja ütlesin jah. Siis tuli muidugi välja, et selle hommikuse kohvi joomisel ajal oleks ma pidanud olema hoopis intervjuul. See naine ütles, et ma tuleks siis uuesti ja helistaks mingile Hillele. Ja ma asusin teele. Aga millegipärast ma läksin Stockholmi. Läksin laevale ja ise mõtlesin,et jõuan alles kell 12 kohale ja linnas olemiseks ei jää üldse aega. Mõtlesin, et ostan endale väikese My. Ja siis tuli mulle meelde, et ma polnud üldse rootsi raha vahetanud. Ma teadsin, et välismaal ei saa eesti raha vahetada üldjuhul ja ma hakkasin laeval otsima seda rahavahetuspunkti. Ja samas me sõitsime juba linnas, nagu Veneetsia kanalitel, sest kahel pool olid majad. Ja siis me viimaks randusime ja ma läksin mingit koridori mööda raamatukokku, kus inimesed laudade taga töötasid. Ja hakkasin otsima telefoni, et sellele Hillele helistada. Siis ma olin justkui Tallinna kaubamaja kodusisustuse osakonnas ja vaatasin, kas seinal ei ole siis telefone (noh, nagu poes on vahel, kus saab infoga ühendust) ja siis oligi üks selline valge telefon, aga Hille numbrit seal juures ei olnud, sest paber numbritega oli maha rebitud.

Vot, see oli üks osake mu unenäost. Enne ja pärast oli ka veel hulgaliselt tegevust. Ja see oli tõesti nii realistlik, et ma pidin ärgates mõtlema, ega ma ometi tõepoolest mingile tööintervjuule minna ei unustanud.

sügis sügis

Olen jube uimane. Mõte liigub aeglaselt. Nagu oleks hilisöö või midagi, tegelikult on kell pool kümme.
Istusime kohvukus Elikaga ja jõime kakaod. Ja siis cafe au lait'd. Peaks mainima, et klaasid on läinud väiksemaks, aga hind on jäänud samaks. Ja poes on pakk juustu läinud lambist kallimaks 5 krooni.
Täna algas sügis - esialgu on ehk tõesti ees ilusad ilmad. Värvilised lehed, kastanid, sügisvihmad, vihmamärjal tänaval peegelduvad tänavalaternate tuled. Sügistormid, kus vesi pritsib üle mere äärse tee piirde. Aga siis tuleb see pikk porimülka periood. Meie tänaval on kõrvalmaja ees juba porimülgas olemas. Ja konstantne suur vihmaveelomp. Kui sealt mööda tulen, et oma ukseni jõuda, sõidab enamasti sõiduteel auto. Nii et sinna ma astuda ei saa ja jääbki üle kas lomp või porimülgas.
Ja siis ma tervitaks neid autojuhte, kes elavad ennast välja jalakäijaid pritsides ja ei võta suurtest porilompidest läbi sõites kiirust maha. Palun seiske järjekorda ja ma valan teid kah üleni poriga üle.

Inglismaili.

kui tore

Tänane Hortuse konsert oli väga väga super :)

The rain in Spain falls mainly on my brain

Ei tunne ennast üldse koduselt selles hallis ja vihmases ja jahedas kliimas! Tahan tagasi päikese ja helesinise mere juurde! :) Tegelikult on vahelduseks siiski tore, kui saad aru, mida ümbritsevad inimesed räägivad ja ise suudad ka ennast mõistetavaks teha. Meie itaalia keel piirdus selliste väljenditega nagu "palun", "tänan", "hästi", "tere", "nägemist", "klaas punast/valget veini, palun". Vestluse arendamise jaoks paraku piiratud. :)
Aga ma ei salli seda, et tuleb jälle paksemad sügise- ja talveriided välja otsida ja suveasjad kapi tahanurka tõsta. Et väljas on vaja jakki ja salli ja pikki pükse. Et toas on nii külm, et peab olema kampsuniga (see vist meie korteri süü). Nüüd ma hakkan elama järgmise suveni. Kuigi ma armastan ka väga nt kirjude sügislehtedega parke ja tihedaid lumesadusid ja kevade värskust, olen ma täielikult, üleni ja ainult suveinimene. Lihtsalt nii on.

Kuulan Itaalia rahvamuusikat ja vaatan oma pilte.
Ja siis avastasin, et mul on niii palju filme vaatamisjärjekorras: Suurlinna tuled, Maasikavälu, Hullumeelsus, Paris, je t'aime. Rääkimata Minu onust ja Annast. Peaks varuma veidi sööki ja siis mõnusalt filme vaatama, ilmad on selleks juba igati sobivad. :)

Italiano bella

Jõudsime eile oma reisilt tagasi ja praegu on nii imelik tunne. Olin selle nädalaga sealse ümbruse ja toa ja vaadetega juba nii harjunud. Esimest korda olime kogu aja ühes hotellis, seni oleme käinud ringreisidel, kus iga päev on eri linnas. Aga nüüd oli see hotell saanud nii koduseks. Rääkimata sellest, et me saime juhuslikult supersuper toa koos supersupersuper rõduga, kust paistsid nii meri, Napoli laht, Vesuuv kui Capri.
Pühapäeval jõudsime kohale ja esialgu oli ilm tõeliselt ilus, esmaspäeval lausa 32 kraadi, aga siis tabas meid torm! Metsik tuul, äike ja vihm ja järmisel päeval plaks! 22 kraadi ja pilves. Ühesõnaga, isegi jahedam kui Eesti suveilm. Aga viimastel päevadel hakkas asi õnneks paranema, pilved kadusid ja ilm muutus jälle itaalialikumaks. Vahepealsetest jahedamatest päevadest oli kahju, oleks muidu rohkem oma imelisel rõdul olla saanud. Rõdud on ju minu grand passion. Ja see oli nii ütlemata suur ja kollane ja lisaks veel miljonivaatega :).
Ehkki sel reisil oli ka miinusekesi omajagu, jäävad need loomulikult plusside varju. Mäed, lilled, soe helesinine meri, valged majad...
Ohjah. Paraku oli aeg, nagu ikka, liiga lühike ja kõike-kõike näha ja meelde jätta ei saanud, aga üks suur kirev kogum kõigest on minu sees alles.

Eesti toidust tundsin küll puudust, nii hea on praegu süüa musta leiba ja vorsti. :)
Ja tagasitulekulendu kuulus ka ilmselt kogu mu elu kõige absurdsem ja naljakam nali: Istume lennukis ja stjuardess räägib seda tavalist sissejuhatavat juttu, et tervitame teid meie lennuki pardal ja siis: "Lennuki kapten Juri Gagarin ja kogu meeskond soovivad teile meeldivat lendu!"
Meil kõigil olid silmad-suud pärani. Gagarin? Gagarin! Kuid kosmosesse me seekord siiski ei lennanud.

ohohoh

Kui nõme! Ma olen külmetunud. Mul on paha olla. Kurgus oleks nagu liivapaber (?) Nohu on kohe-kohe nurga taga, vastikult palav on olla ja kõige krooniks on muidugi see "kaunis" sügisilm, mis oktoobris oleks omal kohal aga päraegu augustis, on täiesti out of place
Mul ikka veab selliste haigestumistega. Eelmine kord juhtus see minu sünnipäeval, of all times. Kohutav, kui on nii halb, et midagi ei taha, ja kuhugi minna ei taha, ainutl lamad teki all, oled nõrk ja kõik on kuum ja paha. Nüüd on veel koos tänasega kolm päeva terveks saada, ja ikka TERVEKS terveks, sest 2. septi varahommikul me ju lendame minema.
Kuulan hetkel oma prantslaste vahepeal Sõpruse puiesteed, keda ma kuude kaupa üldse plaadikarbist välja võtnud pole. Aga ühel päeval mängis see Harju tn antikvariaadis ja see sobis sinna nii mõnusalt, et mul tekkis soov kodus neid samu laule kuulata. Nüüd siis jõudsin selleni.
Ja pärast jälle perekond Gainsbourg ja Carla Bruni.
Ja nüüd kook ja kohv ja Ohtlik lend. Krimisarja tuju on.

võibolla

You are a Romantic Realist

Okay, so you fall in the middle. You know that love isn't like a greeting card... Yet you can always find a greeting card to describe your feelings. You are the best of both worlds Girly yet independent, dreamy yet serious. Almost any guy can find balance with you.

Are You a Romantic or Realistic Girl?

Suve soe silmadesse

Külm nüüd kõnnib kuuski mööda,
vilu võserikku mööda,
hall käib haavikualutsi.
Taevas see on tuhakarva,
pilved pajapõhja karva,
süda jääb sügisel üksinda.

Suve sõrmed sambla alla,
varbad vatiteki alla;
suve soe jääb silmadesse,
kuum aga kinda kirjadesse,
päike põsele punama.

Jaan Kaplinski

Ma armastan seda luuletust. See on täpselt mulle.

arbuuz

Huvitav-huvitav, ega ometi sügis tulema ei hakka? 16 kraadi ainult ja vihm ja pilvine. Jahe juuli, peaks mainima. ;)
Mõtlesin teha endale täna spa-õhtupooliku, kuna ilmamuutuse tõttu ju oleks ujuma minek liigne massohism. Aga kõik nõuab pealehakkamist, mida mul on hetkel vähe, nii et ma tiksun jälle netis. Aga ma teen oma plaanid siiski teoks.
Mu arbuusihooaeg on uuesti alanud, hoolimata vahepealsest väiksest madalseseisust. Algas Ukraina ja Venemaa arbuuside ajastu.
Ja täna avastasin ka, millise nupuga teleprogrammi esituskeelt vahetada. (Noh, see nõme venekeelne dubleerimine, mis mind hulluks ajas, selle asemele saan nüüd paludel juhtudel valida ikka inglisekeelse). Aga ühtki prantusekeelset kanalit meil pole. :(
Tahaks head vaarikamoosi. Mitte sellist nagu meil praegu on. See pole mingi õige moos. Kunagi keetsime Mähe marjadest ise moosi. Ja tegime ka toormoosi. Toormoosi sisse jäid tihti herilased. Mäletan, kuidas ma sõin väikest kausikest vaarikatoormoosi ja seal oli sees kolm surnud herilast. Ohjoy.

Katja vihmasabin

Täna öösel oli küll superäike. Ärkasin, kui väljas sadas nii kõvasti nagu oleks kivirahe. Katkematu mürin. Mul oli veel aken ülalt lahti, aga esimesel korral ma lihtsalt ei jaksanud üles tõusta. Siis mingi aja pärast ärkasin uuesti ja suutsin akna kinni panna. Välk sähvis ja kivimürin kestis endiselt. Aga olin liiga unine. Muidu oleksin kasvõi natukeseks rõdule läinud ja padusaju (kivisaju?)all seisnud.

Kui kurb, et ilm pidi jahedamaks minema. Mina ju tahan veel suve nautida ja ujumas käia. Aga täna turul kuulsin, kuidas üks mutike rääkis, et september tulevat äärmiselt soe ja talv äärmiselt külm. Järgmine suvi võiks minu meelest ka äärmiselt soe tulla. Nagu selle suve otepäänädal.

the joys of relationships vol2

Tulin surnuaiast ja läksin bussipeatusesse sõiduplaani vaatama. Juba eemalt kuulsin valje hääli. Ja siis seal bussipeatuses oli üks paar. Mees oli küll juba suht vana, halli peaga, naine oli mehest ikkagi noorem, aga ka vana ja ülimalt rõvedalt kõvasti meigitud. No ja siis see naine sobras oma kotis ja otsis midagi ja ise ütles (vene keeles küll, aga ma ei viitsi siia mingeid kirillitsa tähti otsida): See kott on õudne! Mille peale mees teatas: Kott ei ole õudne, sina oled õudne.

talisupleja ja blondiin

tunnen ennast nagu talisupleja kui lähen augusti lõpus randa, kus soojalt riides inimesed istuvad pinkidel keegi ei päevita ja mina olen umbes üks neljast, kes ujuma läheb. Kuigi vesi on ikka 19 kraadi ja tundub isegi soojem kui juulis vahepeal oli. Ja niii mõnus on ikka ujuda. Sest ma olen ju kala. Peabki mõnus olema. Oma keskkond.
Blondiin olin ka täna: kui panin telekat kokku, siis ei saanud ega saanud aru, kus siis teleka küljes need nupud on ja nägin ainult joonistusi. Tegelt olid nupud teleka ääre all ja joonistused ääre peal, vastava nupu kohal joonistus. Ma juba jõusidn mõelda, et mingi eriline kõrgtehnoloogia, et näeb välja nagu suvaline joonistus ja tegelikult on hoopis nupp. Vajutasin ka. Ja midagi ei juhtunud! Tahtsin juba helistada kellelegi, et telekas ei lähe käima ja nuppe ei leia, ainult joonistused on. Mõtle, kui siis oleks mingi tähtis arvutiinimene tulnud ja siis ma oleks talle kurtnud, et ma ei saa ju neid joonistusi vajutada! Õnneks ema leidis siis nupud üles. :J

Mes sa käid? Mes ma ikke käin!

Täna kaks aastat tagasi suri Mati Unt... Ma mäletan siiani nii täpselt, kuidas me olime Sadamateatri juures ja mu telefon helises ja helistajaks oli Agni, kes küsis mult Undi esimeste lavastuste kohta ja ütles, et Unt suri umbes tund aega tagasi. Ja kuidas ma läksin mingisse kuuri ja mul ei tulnud meelde muud, kui et ta alustas mingite luulelavastustega ja siis helistasin emale ja Elole ja pärast helistasid mulle Kairi ja Laukus.
Tegelikult ei ole seda tühja kohta, mis Undist nii teatrisse kui üldse eesti kultuuri jäi, ju keegi täitnud. Ja mina tunnen tast siiani väga puudust. Tema lavastustest, kirjutistest, tema isikust. Vahel kui ma näen kedagi tänaval, kes eemalt paistab tema moodi, on esimene mõte ikka, et näe, Unt tuleb.
Ma ei saanud täna minna Voorele, mis oli nõme, sest sinna ei vii mingi transport. Aga surnuaias ma käisin ikka ja viisin roosi.
Ja raamatuid loen jälle ja jälle ja jälle. Ja imetlen ja naeran ja naudin.

vat sulle kala!

kathleen

Tindersticksil on üks vägaväga hea laul, "Kathleen", juba kolmandat korda kuulan seda täna. Eriti meeldib mulle selle ansambli laulja hääl, sellest pole midagi, et sõnadest enamasti aru ei saa :)
Olen nii väsinud, et ei jaksa üles tõusta ega aset ära teha. Ja koogitaldrikuid pesta. Internet hoiab mind kinni. Tahan leida mingeid väga konkreetseid asju, aga google ei aita mind. pakub 15000 vastust ja ükski pole päris õige. Kõik käiks väga kiiresti, kui kohe leiaks just selle, mida vaja.
Keeldun uskumast, et täna on juba 22. august. Miks on nii, et suvekuud lähvad ma ei tea kui palju kiiremini kui ükskõik, mis muud kuud. Millal enne on nt jaanuar, veebruar ja märts kiiresti läinud?
Meie akna taga sõidab mingi eriti naljaka häälega auto juba kolmandat korda mööda. Käisin just vaatamas, see on mingi tänavapesuauto, harjadega, mis ringi käivad ja kollaste vilkuritega. Nii "tore" on olla selle auto juht ja kell 1 öösel tänavaid pesta. Mul on tunne, et ta tuleb jälle :)
Täna hambapolikliinikus küsis üks mees registratuuri (issand, mul ei tulnud see sõna kuidagi meelde, ainult retseptuur ja retseptsioon, aga kumbki ei tundunud õige :)) naiselt, et kui palju hambaid korraga välja tõmmatakse, ja naine vastas, et niipalju kui välja kannatab. :O

P.S. Oh rõõmu, auto möödub taas väga häälekalt

otepää mu kallis

Arvutasin just, et olen Otepääl käinud 15 suve. Ja see kõik on nii tuttav ja omane. Tänavad, teed, majad, järv, rand...
Seekordne nädal oli tõeline südasuvi - kuum, päikseline. Ei tahtnud ega suutnudki muud, kui jalutada randa, ujuda, siis tulla tagasi linna sööma, siis koju siestale ja õhtupoolikul uuesti randa. Ideaalne suvepuhkus!

ja aedlinnas panid inimesed välja kausid õuntega, mida võis möödaminnes võtta, kuna õunu on sel aastal nii palju. oh, ma käisin iga päev mitu korda nendest kaussidest mööda! :)

dialoog

Mulle meenus üks Haapsalus kuuldud dialoog.
Tulime just Paralepa rannast ja mina läksin natuke tagasi, et pildistada seda rannateed. Ja minu taga tulid jalgratastega sõites üks poiss ja tüdruk, kuskil 15 aastased ehk.
Poiss: Sõida kiiremini! Anna gaasi! (etc. etc.)
Tüdruk: Ära märatse!
Poiss: Ära sae!
Tüdruk: Nõme!
Poiss: Nõme!

vot nii on need lood ja laulud.
(ära sae :D)

Hapsal

Käisime eile Haapsalus. Veel üleeile mõtlesime, et ei lähe ja jätame selle sõidu augustisse, aga esmaspäeva öösel ma ikka mõtlesin, et tahaks väga minna, vaatasin netist bussiajad ja Paralepa veetemperatuuri isegi valmis. Hommikul siis läksimegi. Bussi peale jõudsime muidugi viimasel minutil, nagu meil Haapsalu bussidega alati on juhtunud. Ja buss sõitis väga aeglaselt. Aga kohale jõudsime! Läksime siis kohe Paralepa poole. Oli nii mõnus ja soe, õhk väga pehme, taevas algul täiesti selge, päike paistis. Kõigepealt istusime Fra Mare terrassil ja ma jõin jäätisekokteili. Ülejäänud lauad olid tühjad, mööda teed läksid inimesed ranna poole, oli nii rahulik ja ilus. Siis päevitasime ja ujusime ja pärast läksime imekenasse Müüriääre kohvikusse, kus sõime imehead tomati-singi pirukat ja imehead hapukoorekooki. Siis jõudsime veel veidi jalutada ja tuligi bussijaama minna. Paraku läks sel päeval buss juba kell 18.15. Pärast seda oleks vist läinud ka 20.50, aga see oleks igatpidi liiga hiljaks jäänud. Kuigi oleks tahtnud veelkord ujumas käia:
Oh suvisuvisuvi!

Ja taas Bokonon: Peculiar travel suggestions are dancing lessons from God.

ma põlen

Mu kõne/või blogisissekanne päikesele on läinud täie ette. Täna olen saanud päikest nii et vähe pole. Peamiselt taaskord seljale. Homme katsun viga parandada. Aga ma meelsasti tahaks seda rannatooli, kindlasti on see mugavam kui peaalaspidi liival lamada nagu me Pritaga täna tegime. Aga mõnus oli! Nii tore oli koos rannas olla ja poidega mängida. :) Ja muidugi ujuda ujuda ujuda. Ma ei tulekski sellistel päevadel veest välja. Ainult kalda äärda, et keegi mulle süüa tuua saaks. Ja õhtused lained Pirital olid veel kirss tordil.

Emotsioonid, emotsioonid... nii tugevad, et ei tea, mis teeks

ciudad de las ideas

Kuulan praegu sellenimelist vägaväga head laulu, mis esimesest kuulamisest peale mulle to-hu-tult meeldib. Vicente Amigo plaadilt.
Eile oli päikeseline ja soe ja me päevitasime Lillepi peatuse juures ja oli väga mõnus. Mõtlesime siis, et täna tuleme varakult randa ja päevitame ja ujume ehk ja puha. Ja säh sulle kooki moosiga ja mida kõike veel, täna oli just jahe, tuuline ja pilvine, kuigi kraadi järgi oli sooja korralikult ja päike ikka kohati andis ka end tunda. Aga ujumas käisin 4 korda. Olgugi, et vesi 17 kraadi. Kui laineid nägin, siis läksin hulluks, nagu alati ja lihtsalt pidin kohe vette tormama. Ükskord olin juba riietuskabiinis ja siis nägin, et tulid suured lained. Muidugi jooksin kabiinist välja ja uuesti ujuma. ;)
Homseks ma nüüd tellin ilusa päikeseilma ja ülehomseks ja kogu ülejäänud suveks. Helistan päikesele.

Ma sain poes karbonaadi hulga odavamalt, kuna müüja kaalus need eksikombel broilerikintsudena. Ma muidugi ei hakanud seda väikest eksitust välja tooma ;)

the joys or relationships

Täna kuulsin nii "meeldivat" mobiilikõnet. Tulin mööda Gonsiori tänavat ja üle tee tuli üks noor naine lapsevankriga. Naine rääkis telefoniga. Kui ta minuga kohakuti jõudis, ütles ta parajasti ülivihaselt: "Kas sa tuled ainult selleks, et arvutis istuda, või tahad sa mind ja Loorat (või midagi selle nime laadset) ka näha?" Siis ütles see teine inimene ilmselt jälle midagi valesti, sest naine käratas: "Eriline raisk, hakka astuma, ma helistan isale..." Siis ta pööras oma lapsevankriga ära ja ma ei kuulnud enam selle kauni kõne lõppu.
Vot tak.

väga lahe tantsutund :)

Käisime laupäeval vaatamas Kivirähki "Uljast neitsit". Kuna teisipäeval oli "Ubu" ja neljapäeval "Syrrealistid", tahtsin, et etenduste vahele jääks vähemalt üks päev, muidu söövad nad üksteist ära (sõna otseses mõttes, muidugi. Algul mõtlesime, et ei osta piletit ette, kuna ilma ei teadnud, aga lõpuks läksin siis ikkagi reedel ostma Piletilevist ja sain teada, et laupäevane etendus on välja müüdud. Oleks jäänud veel pühapäevane, kuhu pileteid oli, aga kuna teater algab Laulasmaal kell 20 ja kestab 1,5 tundi, on tagasisõiduks ainult üks võimalus, kella 22ne marsa, mis pühapäeval ei käi. Niisiis mõtlesime, et sõidame ikkagi laupäeval ja teeme haledat nägu ja äkki ei saadeta tagasi. Aga siis tekkisid ikkagi kahtlused, ilm läks pilve, piletit ei ole, äkki ei saa tagasi etc. Marsa tuli ette ja läks kohe inimesi täis, viimased jäid lausa seisma. Siis me ikka otsustasime poolt ja vastu kuni lõpuks läks see marsa minema. loomulikult tekkis mul siis kohutav tahtmine ikkagi sõita. Järgmine marsa aga pidi alles tunni aja pärast tulema. Siis helistasime Harjumaa liinidesse. kell oli 17.45. Saime teada, et neilt läheb Balti jaamast kaks bussi, kella 18ne otse sinna Laulasmaa Spa juurde ja 18.30 Lohusallu, kust oleks pidand jala tulema. Tundus, et esimesele ei jõua ja teine on mõttetu. Läksime juba trammipeatusse, et koju sõita. Aga siis oli ikkagi nii kahju, et mõtlesin, et sõidabe ikkagi Balti jaama ja kui ei saa, siis sealt koju. Balti jaamas nägime, et ees on buss, mis sõidab spa juurde. Kell oli 10 min 18 läbi ja oh rõõmu, see oligi see otse minev buss, mis oli hiljaks jäänud. Saime peale. sõit oli väga ilus, põllud ja heinamaad ja avarus ja taevas oli läinud selgeks ja päike tuli välja. Jõudsime ilusti kohale. Piletimüügi leti juures tuli välja, et pileteid on vabalt, ainult 175 asemel 200 kr. Neid müüdi küll nii palju, kui vähegi tahtjaid oli, sest lisatoole ja pinke muudkui toodi juurde. Etendus oli väga mõnus. Ainult, oleks ehk pidanud esireas istuma. mul on selline asi, et ma ei taha eriti mingeid peaderidu enda ja etenduse vahele, tahan vahetult seda, mis on laval. Siis saab minna selle sisse. Aga me istusime neljandas reas, kuna see oli esimene kõrgendusega rida ja esimene seljatoega. Minu taga oli üks tüdruk, kes terve etenduse aja rullis oma kava kokku ja lahti, krõbistas ja ütles naljade peale "Misasja!" ja üle vahekäigu mingi tädi, kes ütles kaks korda suht kõva häälega "Viktooria (üks tegelane) peab ikka ülikooli minema!" Aga publik oli muidu heas tujus, naeris varmalt kõiki nalju ja tõusis lõpus püsti. Mina tõusin ka, peamiselt Everi pärast. Ta oli tõesti hiilgevormis ja see oli täiesti täiesti tema roll. Vana naismereröövel. Siis jooksime marsa peatust otsima. Oli öeldud, et see on parklas, jooksime valesse, kaugemasse parklasse ja otsisime, lõpuks helistasime ja saime teada, et hoopis sealtsamast spa hoovist läheb. Jooksime tagasi. Ootasime. Ma juba mõtlesin, et tuleb ööseks Lohusallu minna, spas ööbida või võõraste inimeste auto peale ennast võtta paluda. Lõpuks ikka tuli marsa ja saime ilusti koju.

Nagu ütleb Bokonon: Peculiar travel suggestions are dancing lessons from God.

kiiks kääks

Nägin täna unes, et tulin Vabaduse väljaku juurest tunnelist välja ja tunneli ääres istus Jaan Tätte, piip suus, mängis kitarri ja laulis.
Viimasel ajal on moes kirjutada oma kiiksudest :) Ma hakkasin ka mõtlema, et mis minu kiiksud on.
No näiteks: Ma olen muidu jumala lohakas. Võin vabalt tõusta köögist sööömast ja jätta tule põlema ja nõud lauale ja raamatu lahti ja minna tuppa ja unustada kõik ära. Aga samas mulle ei meeldi, kui nt kapi pealses raamatuvirnas on üks raamat viltu. Või televiisorikate on valesti. Või kardin on jäänud kinni nt kaseoksa või radika taha. Siis ma tõusen kasvõi voodist kohe üles ja panen selle korda.
Siis kunagi olid mul mõned raamatud, mille juurde lugemise juurde tuli süüa mingit kindlat asja. Üks raamat oli "Tuti ei heida meelt", selle juurde käis greip. Siis Mihkel Muti "Näärivana", mille juurde käis mesi ja "Pikkjalg isa" juurde valge šokolaad.
Lauatelefoniga rääkides pean ma alati kas joonistama või lihtsalt kritseldama või raamatuid lükkama või tapeeti kiskuma. Annelinnas oli meil selline õhumullikestega tapeet ja kui me ära kolisime, olin ma telefoni ümbert kõik mullikesed ära kiskunud.
Ma ei taha süüa midagi, mille kehtivusaeg on üle. Või lõpeb samal päeval. Samas võin vabalt süüa pesemata puuvilju.
Mulle ei meeldi absoluutselt helistada. Isegi infotelefonile. Mõnikord panen isegi julgustuseks muusika mängima. Ainult oma sõpradele helistan vabalt.

praegu mul rohkem meelde ei tule, aga kui tuleb, siis täiendan :)

Hei tuul

Siin seitsmendal korrusel on vähegi tuulisema ilmaga selline tunne, nagu oleks tohutu torm. Väljast kostab undamist, vihinat, kahinat ja ma mõtlen, et täna välja minna ei saagi, aga kui lähen, siis selgub, et maapinnal on kõik 10x nõrgem. Täna ka.
Homme pean veel poodi minema ja mõned asjad ostma. Imelik - enne reisi hakkad mõtlema, et üks väike asi on puudu, ja siis muudkui tuleb neid asju juurde, mida ei ole, aga mida tingimata on vaja, nii et poodi tuleb minna ikka pika nimekirjaga. Ja ma ei tea, mis riideid sinna võtta. Prantsusmaale võtsin õhuksed riided, mõtlesin, et mai keskel on ju kindlasti soe aga ehhee! Vastupidi. Nüüd on kindlasti sama lugu. Võtan suveseelikud ja lõpuks kannan pikki pükse, kampsunit ja jakki. Jahe juuli, peaks mainima. Esitan tellimuse soojale mereveele, kuumale päikesele ja pehmele õhule.

Nüüd ma ütlen küll tuulele seda, et Hei tuul vana punnsuu mis passid siin pealt
käi kus kurat või kuu (Dagö muidugi)

here comes the summer sun

Üritasin täna natuke päevitada. Tundsin ennast, nagu oleks esimeste soojade mai päevadega randa läinud, kuidagi out of place. Ehkki tegelikult on ju juuli keskpaik ja selleks ajaks olen ma tavaliselt juba mitu korda ujumas käinud. See aasta mitte. Vaatasin ka veetemperatuure: oh õudu, Paralepas 17 kraadi, Pirital 15. Mina olen täielik vee-inimene. Kalade tähtkuju avaldub siin väga selgelt. Ma ju tean, et keegi ei saa ilma veeta olla, aga minu puhul on see veel süvendunud. Ma pean kogu aeg veega kokku puutuma - alustades vee joomisest, vannis ja duši all käimisest ujumise ja vee ääres jalutamiseni. Teinekord on mul tunne, et mu nahk on janus ja peab kohe vett saama. Olen kala!
Lugesin just läbi "Breakfast at Tiffany's". Uskumatu, kui vähe olen ma viimasel ajal uusi raamatuid lugenud. Mina olen üks neist, kes loeb lemmikuid muudkui uuesti ja uuesti. No ja muidugi, siis on mul lemmikautorid, kelle raamatud ma püüan kõik läbi lugeda, nagu Unt, Kivirähk, Gailit, Vonnegut. Praegu ongi Vonneguti lühijutukogu pooleli. Üldiselt meeldivad mulle ikkagi rohkem romaanid. Lühijuttudega on nii, et need lõppevad just siis, kui ma olen ennast sisse lugenud, kui ma tean, kes need tegelased on ja mida nad tahavad ja milles asi on. Siis on korraga kõik.

Üks naljakas lugu meenus just: Olin Virus raamatupoes leti juures ja siis üks väiksem prillidega poiss küsis müüjalt, et kas teil on "Eragoni" uus osa? Müüja siis küsis, et "Ahah, see "Vanem", jah?" sest teise osa nimi on "Vanem". Mille peale poiss ütles, et "Ei, just see uuem."
Väga armas.

vat nii on need lood ja laulud

Kogu Kambja

Mul tuli meelde veel üks naljakas lugu. Käisin paar aastat tagasi Vanemuises "Meistrit ja Margaritat" vaatamas. Seda lavastust käisid tihti vaatamas koolid. Ja sellel etendusel oli ka mingi 8. (?) klass. Ja vaheajal minu taga toimus kahe poisi vahel selline dialoog:
Üks poiss näitas teisele mingit tüdrukut, keda mina ei näinud ja ütles:
"Vaata seda tüdrukut! Ma arvan, et meil võib täitsa midagi tulla."
Teine küsis: "Aga kuidas sa siis sellest supersuudlejast lahti saad?"
Esimene: "Supersuudleja võib ju olla, aga kui midagi muud pole... Meil võib täitsa midagi tulla, kuigi kogu Kambja on sellele vastu!"

:D :D

bussijuhid on naljakad

Mulle tuli meelde üks juhtum esimese kursuse ajast. Sõitsin bussiga Tartust Tallinnasse. Oli reede ja buss oli inimesi täis. Bussijuht oli üks vanamees, aga sõitis väga kiiresti, igatahes palju kiiremini kui nii mõnedki bussijuhid (oma 5(6) aastase sõidukogemusega oskan võrrelda). Ja ühel hetkel käis suur pauk ja buss pidurdas. Läksin koos teistega välja ja nägin, et buss oli mingile teel vedelevale teravale asjale otsa sõitnud ja bussi tagumine ratas oli lõhki. Tõime kõik oma asjad bussist välja. Minul siis veel mobiiltelefoni ei olnud ja nagu selgus, bussijuhil ka mitte. Bussijuht oli ikka täielik flegmaatik. Võttis ühe reisija mobiili ja helistas tehnoabisse või kuskile. Rääkis väga rahulikult. Siis kuulsin sellist dialoogi reisija ja bussijuhi vahel:
Reisija: Aga mis siis nüüd saab?
Bussijuht: No eks nad saadavad masina... Ma ei tea, kas nad ikka võtsid nüüd selle numbri...
R: Kas bussi parandama või meile vastu?
B: No ikka teile vastu.
R: Kas varsti saadavad?
B: Ei usu...
:D :D

Ja täna poes rääkis üks mees mobiili: olgu kole, aga siis huvitav ja kole.
Ma olen kindel, et ta rääkis naistest. ;)

tondid

Väiksena kartsin ma meeletult üksi kodus olla. Aga kui ma haige olin, siis paratamatult tuli päeval üksinda jääda. Ükskõik kummas toas ma olin, tundus mulle, et teises toas käib keegi. Ja et kohe jookseb see keegi minu juurde. Ja ma pigistasin silmad kinni ja tegin nagu magaks, et seda keegit ära petta. Tollal ei olnud telekast kogupäevast programmi, nii et telekat ma vaadata ei saanud. Raadiol ei olnud tihti patareisid (kui oli, siis ma kuulasin täiskasvanute saateid, poliitikast ja ühiskonnast ja nii edasi - Valve Kirsipuu hääl meeldis mulle väga. Ja Endel Lippmaa ja Marju Lauristini hääled läksid ikka sassi, sest need olid sarnased) CD-mängijat siis ka ei olnud, ainult kassettmakk. Aga kassetil pidi pooli vahetama, ja üks pool kestis kõigest 22 minutit. Ja makk oli kontaktis voodist veidi eemal. Nii et ma pidin üles tõusma iga 22 minuti järel. Ja mul oli muidugi kinnisidee, et kohe kui ma tõusen, tormab see keegi teisest toast välja ja saab mu kätte. Aga vaikuses olla oli veel jubedam. Ja siis kui kassett lõppes, hüppasin ma voodist välja, panin meeletult kiirelt teise poole, tormasin voodisse tagasi ja tõmbasin teki üle pea. Hullumeelne! Ja siis ma mäletan, kuidas ma vaatasin telekast mingit sarja, ja seal jäi naine üksi koju ja ma mõtlesin, et kuidas ta küll julgeb. Mina kartsin iga nurka, et seal taga varjab end keegi.
Öösid ma ei sallinud väiksena üldse, kuna ma teadsin, et Uus-Meremaal on sellal päev, kui meil öö, mõtlesin ma välja geniaalse plaani: alati kui meil algab öö, tuleb sõita Uus-Meremaale ja sealse öö alates siis tagasi. Nii, et alati oleks päev ja valge.
Nojah, peaks mainima, et ma usun endiselt tonte. Natuke. Aga üksi kodus võin nüüd juba olla küll. :)

šämps elizee

Käisin just reisifirmas, ja sealne reisikorraldaja rääkis hotellist, mis asub sellises kohas. hmm. Ja siis ta küsis, mis linna me Capril tahaksime minna. :O Capri on ju saar ja seal on küll eraldi osa, Anacapri, aga need ei ole mingid eraldi linnad!
Ja samas on tööpakkumiste juures esitatud nõuded nii kõrged?
paradoks

nägin unes taavit ja tambetit unes

Täna ma nägin und väga huvitavalt, nimelt ma jutustasin unes inimestele, mida ma olin unes näinud. Unereaalsus oli siis nagu päris reaalsus, ja ma rääkisin oma unedest. Rääkisin unenägusid mingile seltskonnale, kus olid Kairi ja superstaari Taavi ja veel mõned, keda ma ei mäleta. Ühe unenäoga oli seotud Tambet Tuisk, kes oli unes tulnud minu kõrval trepist alla, aga ma ei näinud teda, ja rääkisn temast valjusti oma emale. ja teises unenäos oli superstaari Taavi, ja siis ma ütlesingi Taavile, et olen teda unes näinud. Väga tore uni oli.
Ja eile oli laulupidu ka lihtsalt kümnest üksteist. Ilm läks nii ilusaks, ja eriti eriline oli seista viimaste ühendkooride laulude ajal nii ees kui võimalik, soe päike, kerge tuul, ilusad laulud, tuhanded inimesed, laulupeo tuli, suvi, vabadus. Laulsin ikka kaasa ka viimaseid laule. Ja kahju oli, kui pidu lõppes. Kõik head asjad lõppevad nii äkki.

Sõin kaks suhkruvatti! Muidu ju kunagi ei saa suhkruvatti, ainult sellistel üritustel või laatadel või vabaõhukohtades (loomaaias?) Tahaks loomaaeda!

Täpselt täpselt täpselt

list

MA TAHAN: Hästi elada :)
MUL ON: kõht arbuusi täis
MA SOOVIN: palju ilusaid hetki
MA VIHKAN: vägivalda, ignorantsust, teaduskeelt ;)
MA IGATSEN: kogu aeg suve
MA KAHETSEN: et mul enam Tartus kodu ei ole
MA ARMASTAN: elu
MA OLEN ALATI: kartnud koeri. Aga samas mulle meeldivad bernhardiinid
MA EI OLE: metsainimene
MA TANTSIN: Haydamaky saatel
MA LAULAN: omaette kogu aeg, teiste kuuldes püüan mitte
MA NUTAN: nii väikeste kui suurte asjade pärast
MA KAOTAN: helkureid
MA TEKITAN SEGADUST: oma kirjutuslaual
MA PEAKS ÕPPIMA: puhtust ja korda

LEMMIKUD
NUMBER: 7 ja 14
VÄRV: sinine
KUU: mai, juuli
LAUL: neid on palju
TOIT: arbuus maitseb
JOOK: vesi

KAS SA KUNAGI
1. SÖÖKSID PUTUKA? Ei tahaks küll eriti
2. HÜPPAKSID BENJIT? Absoluutselt mitte
3. LIUGLEKSID? Liugleksin? Jäätunud lompidel liuglen alati
4. TAPAKSID KELLEGI? Kas sääsed loevad?
5. HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST? Ei, ei.
6. KÕNNIKS SÜTEL? Ei. Mis mõttega?
7. LÄHEKSID SÖÖMA TÄIESTI VÕÕRAGA? Miks mitte
8. HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS? Ei, mulle maitseb liha
9. KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEEDI? Mis selles nii erilist on?
10. LAULAKSID KARAOKET? Ei, hoidku selle eest
11. NÄITAKSID PUNAST TULD? Olen vahel paras pipar
12. OLEKSID ELLUJÄÄJA? Olengi
13. PANEKSID KELLEGI NUTMA? Ehk juhtub ka nii
14. LÖÖKSID LAST? Kui muud üle ei jää
15. LÄHEKSID KOHTUNGULE ENDAST 10a VANEMA INIMESEGA? Ikka

10 FAKTI
1. KODULINN: Tallinn
2. JUUSTE VÄRV: Tumepruun
3. JUUSTE STIIL: Hetkel tukaga, kasvatan
4. SILMADE VÄRV: roheline
5. KINGANUMBER: 38
6. TUJU: täitsa hea
7. NAHA VÄRV: hele, aga kui päike tuleb, siis ma päevitan
8. VASAKUKÄELINE/PAREMAKÄELINE: Parema
9. ELANUD VÄLISMAAL? Kuu aega Soomes (vist liiga vähe). Tahaks küll.

K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes?
V: Konkreetselt ei olnud hetkel keegi, aga spetsiaalselt mõtlema hakkamine rikub vastuse ära.

K: Kus sa viimati käisid?
V: Mere ääres ja poes

K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: Ema

K: Kellele viimati helistasid?
V: Liinale

K: Kas sa naerad tihti?
V: Jah

K: Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel?
V: Kust mina tean?

K: Kas oled sentimentaalne?
V: Ei, ma ei salli sentimentaalsust. Tunded on teine asi

K: Keskmine nimi?
V: Puudub

K: Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V: Kohanud muidugi olen

K: Kas oled sõbralik?
V: Püüan ikka olla

K: Kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V: Ikka enda omas

K: Viimased filmid, mida vaatasid?
V: Keskea rõõmud, Lõppematu päev

K: Mida sa tegid eelmisel keskööl?
V: Vist vaatasin telekat ja lugesin

K: Mida viimati küpsetasid?
V: See oli vist šokolaadi-juustukook

K: Pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V: Oleneb. Kuidas kellelegi sobib. Aga mitte pikemad kui mul endal.

K: Kas kannad käevõrusid?
V: Viimasel ajal kannan ühte pruuni

K: Hetkel kuulad?
V: Peamises kahtlusaluses oli muusika

1. Lemmikbänd? Neid on väga mitmeid
2. Mida sa suitsetad? Ei midagi
3. Oled rahul praeguse eluga? Olen, aga raha võiks ka kuskilt tulla :)
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? Ikka tuli ette
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? Oleneb inimesest
6. Kas sulle meeldivad raamatud? Vägagi
7. Kas sa tahad abielluda? Kui on õige inimene
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? Plaane veel pole

põnevus

Ma olen mandunud - ei jaksa enam kolmekilost arbuusi korraga ära süüa.
Täna bussis kuulsin, kuidas nägu pole vaja pesta, sest see kaotab jume ja et mendid on bemmipede kinni võtnud.
Käisin ka mere äärsel teel, kus oli tuulne ja hall. Aga kui ma oleks suutnud ennast kokku võtta ja varem välja minna, oleks ma päris randa läinud ja seal jalutanud. Päris lainete ääres.
Mulle meeldivad krimisarjad, aga praegused on nii pikad, Midsomer on 1. 40 ja peamine kahtlusalune on 2h. Ja kui ma algusele hiljaks jään, siis ma jään mõrvast ilma.
Barnaby käskis Jones'il seasüdame prügikastist välja võtta :0

See on nii minulik.










Väike draakon paneb tiivad seljale kokku.
Täna on väljas nii hall ja vihmane, et ma panen kõige erksavärvilisemad riided selga. "Üks väike rõõm las olla igas päevas, üks pilk või naer, üks õis või värvilaik" (Alender)

Sest see on lihtsalt 1000 krooni ilme! :)

usun :)

1-1

Oma viimasel Vabariigi aastapäeva paraadil õnnitles Arnie sõdureid Võidupüha puhul.
Üleeilsel Võidupüha paraadil õnnitles Ilves üht naiskodukaitsjat Vabariigi aastapäeva puhul. Viik.
(Ilves ütles seda sellepärast, et eelmises lauses oli ta palunud viia tuli vabariigi pealinna ja siis tuli vabariigi aastapäev sinna otsa. Aga Arnie? ;)

tark tuvi

Nägin täna Prisma juures tuvisid, kes nokkisid röstsaiaviile. Ja üks tuvi oli saia sisse naerunäo nokkinud! Silmad ja suu. Väga tore positiivne tuvi. :)
Huvitav, kuidas kindlaks teha, kas jäätis on veel söödav või mitte. Ja kuidas üldse nimetada enam mitte söödavat jäätist? Käärinud? Hapuks läinud?

kes soovib mind tööle võtta?

Väga tõenäoline osa töövestlusest :)

Üks Nuuskmõmmik, palun!

Kui elada pikka aega ühes kohas ja minna kindlatel kellaaegdael välja, nt hommikul kooli või tööle, siis pikapeale kujunevad välja kindlad inimesed, keda alati näeb. Ma mäletan, et kui ma veel koolis käisin ja trammiga kooli sõitsin, olid igal hommikul trammis kaks vanameest. Teise tundemärke ma ei mäleta, aga üks köhatas iga natukese aja järel väga imelikult ja ma kutsusin teda khmkhmkhm-vanameheks. (tegelikult see ei kõlanud päris nii, aga ma ei leidnud sobivat tähekombinatsiooni :)) Ja kui käia kindlates kohtades söömas, siis varsti avastad, et seal käivad ka teised kindlad inimesed. Püsikliendid.
Aga siis meeldib mulle minna mõnikord hoopis uude kohta. Kuhu kunagi varem pole sattunud. Minna mingisse kohta teist teed. Näha inimesi, kes seal elavad. Kes kogu aeg seda teed mööda tööle või poodi lähevad. Minna hoopis uude kohvikusse. Ja näha seal selle koha inimesi - mõned on ju ka kindlasti juhuslikud, aga teised on alalised käijad. Hoopis teistmoodi seltskonnad.
Jah, mulle meeldib tohutult inimesi vaadata. Eriti siis, kui need on võõrad ja keegi mind ei tunne ja ma ei pea suhtlema, vaid saan ainult jälgida. Vaadata välimust ja käitumist ja olemust ja omavahelist käitumist. Ja arvamus kujuneb mul väga kiiresti välja.
Korjasin täna väikese kimbu lilli ja hiljem nägin, et kimbu küljes oli üks veider tõugu moodi asi, üks tundmatu putukas ja kaks ämblikku. :O Ei usu, et need õnneämblikud olid. Putukaüleküllastus. Liiga väiksel alal liiga palju putukaid. Aga suve nimel olen valmis sellega leppima. Seni kuni ükski herilane minu arbuusi sööma ei tule. Siis ma sekkun otsustavalt ja põgenen ja jätan ta arbuusist külmalt ilma.

igas päevas veidi filosoofiat

Kui filosoofiline. Sobib tänase vihmase ilmaga :)

over the strong nakedness of truth, the thin veil of fantasy

sai uus multfilm

Käisin täna korraks oma lapsepõlves. Mis oli Nõukogude aja lõpus. Ja täna esimene lapsepõlve hetk oli balti jaama tunnelis, kus üks mees mängis balalaikat. Sellist kurba ja ilusat lugu. Hakkasin juba rahakotti otsima, sest olin täiesti nostalgia mõju all, ja tahtsin tema pillikotti raha panna. Aga koti sain kätte alles tunnelilõpus ja siis ei hakanud enam tagasi tulema. Mulle meeldivad tohutult tänavamuusikud, aga Eestis on neid nii vähe. Lühikeses jalas ja selles tunnelis, aga ainult mõnikord.
Aga lapsepõlve läksin pärast uuesti. See oli Balti Jaama turuhoones. Kõikjal oli vene keel. Letis olevad asjad olid väga 80ndad. Ja kookidel sellised nimed nagu Mora pea ja Kaštan. Ja tordid! Tort Kiiev, selline kehastunud 80ndate tort, kreemi paksult, puistatud üle pähklipuruga, peal kreemiroosid ja väiksed beseekaunistused ja šokolaadi kaunistused. ühesõnaga täpselt selline tort, mida poest saada oli. Uhketest tänapäevatortidest polnud juttugi. Ja siis lätakad rullbiskviidid. Ja kommikarbid (kes teab, kui kaua riiulis seisnud) ja valik vene ja ukraina komme (paberid luitunud kohati)Aga ülilahedad. Nt ühe nimi oli Tormilind. ja üks oli Varenka.
Suur naeratus.
Ja hästi suur naeratus mõeldes sellele, kui mõnus on istuda pehmel rohul ja süüa arbuusi. Ja pingil šnelli tiigi kohal ja süüa mureleid ja pilduda kive igas suunas. Paari aasta pärast on seal murelisalu.
Postituse pealkiri on minu kunagine arusaamine filmistuudio nimest Sojuz Multfilm. Väga loogiline minu meelest. Uus multikas on telekas, sest filmistuudiol sai uus multfilm.

arbuženko

Selle pildi leidsin ükskord Liina albumist ja see on lihtsalt üks parimatest. Minu suvepilt. Täna sõin ka ühe naerusuu-arbuusitüki ja eto bõõla vkusnõi, aga kõige paremad arbuusid on veel õnneks ikka ees. Olen Astrahanis...

maasikamuusika

Nii naljakas, et mõni plaat ja mõned laulud seostuvad mingite konkreetsete möödunud perioodidega, konkreetse ajaga. Ja kuulamine toob tollase seisundi, mõtted ja emotsioonid tagasi. Kuulasin täna üht plaati, mille tegin eelmise aasta suvel, siis kui hakkasin Tartust ära kolima ja olin õnnetu ja pakkisin ja tahtsin sinna jääda. Ja kõik see on minu ja nende laulude sisse jäänud. Ma nagu oleks ikka veel oma Tartu toas, kus akna taga oli puumaja ja kask ja kus ma aknalaual hommikupäikeses võileibu sõin.
Täna on terve päeva olnud hall ja vihmane, aga ma käisin ikka väljas, sain märjaks, aga õhutasin ennast. Tõin ka väikese tüki arbuusi. hommikul avaldasin murelit. Pesin poole pesuvirnast ära, iseenesest oleks kohe teise poole ka otsa pesnud, aga kütet ju pole ja kõik kuivab nii aeglaselt.
Hakkasin jälle Wikmani poisse lugema. Krossi stiil häirib mind tohutult, aga õnneks saan ma raamatus tegevustikule keskenduda ja silma kinni pigistada selliste "kaunite" sõnade koha peal nagu muiul, nippima, are, hilpama, heppama ja nii edasi ja nii edasi. Mõne kirjaniku puhul ei häiri mitte ükski sõna. Või vähemalt peaaegu. Unt. Kivirähk (ema häirib koppima). Vonnegut.
Mu pea valutab ja olen uimane. Nagu oleks hilisõhtu, selline tunne on kuidagi.
Kapis on šokolaadijäätist, aga need šokolaaditükid on maitsetud ja väga ebamugava kujuga, sellised suured liistakad. ei tulnud kuidagi poes meelde, mis oli see šokolaaditükkidega šokolaadijäätis, mis mulle maitses.
las kallab... tatatatatatatatata silmapiir :D

jaitsekovitš

Need on need Ukraina lihavõttemunad, millest ma rääkisin siin varem. Peen töö. Ma ilmselt läheks hulluks ja viskaks muna nurka, kui ma peaks ühe sellise valmis tegema.

arvo kukukägu

täna oli nii tuulne. kohatise tuulisusega ilm. Üldiselt, mina ikka pooldan sellist ilma, mis on kas soe (soovitavalt) või siis jahe. aga mitte sellist tänast, kus päike kütab ja tuul on külm.
tegime täna väikese käigu kadriorus ja ma käisin ka kumu poes, kust ma ei leidnud midagi, isegi mõtlesin enne, et kui midagi eriti meeldib, siis ma ostan. premeerin ennast, kuna mul ei ole täna üldse hea olla.
aga ma premeerisin ennast hoopis arbuusitükiga. ja oleks ka murelitega premeerinud (murelit avaldanud), kui mul oleks hea olla olnud ja ma oleks viitsinud teise poodi ka minna
postituses oleva nime mõtlesin ma täna välja. see arenes sellest, et meie presidendile meeldib kiikuda (nagu ma lugesin). Ja siis ma mõtlesin talle hellitusnime, Tommi Ennu Illu. ja siis tuli Illikuku ja siis tuligi Arvo Kukukägu. Mõte lendab. :)
tahtsin veel eile apollost Kareva luulekogu ja Prohvetit osta, aga siis tuli meelde, et mul pole seda 10% kupongi kaasas. ja täna ma ju linna ei jõudnudki. nii et ehk homme.
tuleks nüüd ilus ilm, siis me läheks emaga Hapsalisse.
Hapsalisse! Hapsalisse!

i found a job :)

kumu vajab kohviku haldjat :)

selle puhul, et ma sain järsku pilte lisada ja kuna see on nii armas tekst :)

Read my VisualDNA™     Get your own VisualDNA™

trillerilleraa

minu blogisse ei saa pilte panna. Mina vähemalt ei saa kuidagi. Mul oli just nii tore pildike varuks.
tahaks randa minna ja päikese käes mingit mõttetut raamatut lugeda. Mõte peab ju puhkama, sest ta tegi ka mitu kuud oma bakat.
Tahaks mõnusaid filme vaadata, aga millegipärast ma ei jõua kuidagi kaugemale sellest tahtest, sest mul on kodus järjekorras palju filme, mida ma juba kuude kaupa pole vaadata jõudnud.
Viinamarjad olid vastikud. Arbuus on liiga kallis. Murelid olid maitsetud. Mul ei ole oma aeda. Mu aknalaud ei ole nii suur, et seal mugavalt istuda ja süüa ja välja vaadata. Mu rõdu kõrval on peda ühika koridor, kus inimesed käivad ja alati on mul tunne, et keegi vahib mind katuselt. paar päeva tagasi vahtis mind kajakas.
kaubamajas ütles üks väiksemat sorti tüdruk teisele: Ma muudan end brüneteerides targemaks.
No mina olen siis juba loomulikult tark. Mõnus.
Ja raamatupoes ütles üks neiu teistele: Mats Traat on KIRJANIK! (ei tea, kes (mis) siis?)

Sun, shine on me!

I did it!!

ukrai-i-i-ina

Eile käisime ekskursioonil Ukraina Kreeka-katoliku kiriku pastoraalkompleksis ja Labora kloostrikunstide koolis, nagu seda ekskurssi nimetati. Tegelikult oli pastoraalkompleks väike kirik, väikese saaliga, ja põranda all olevas ruumis oli näitus. Labora kloostrikunstide kool oli kitsas kolmekordne (vist) maja, kus tehti paberit, erineval korrustel eri protseduurid. me ei näinud seda tegemist. siis käisime korraks kiriku teisel korrusel, kus kunstnik Anatoli näitas erinevaid tinte ja kirjutas iga tindiga midagi. näiteks: Tintiseened. ta oli ukrainlane ja eesti keeles mitte väga fluent. igas tema lauses oli kohal sõna "Voooooot". Ta ikka pakkus inimestele, et need võiks midagi ise kirjutada, aga mitte keegi peale ühe tädi ei olnud eriti entusiastlikud. Prita või Prita ema oleks võinud seal olla!
aga meistriteosed on ikka Ukraina lihavõttemunad. mina mõtlesin, et need on puust, aga pidid olema kanamunad. ja nad on niiiii täiuslikult ja täpselt maalitud täis sümboleid, mida pühendatud lugeda oskavad ja mustreid. hind oli ka vastav, 150 kr tükk. Olen Kiievi piltidel ka selliseid näinud müüdavat.
täna on ilus ja soe ilm, mul oli oma suvepükstega palav, hmh. lähen nüüd rõdule päikest võtma ja oma bakat lugema. Võibolla peaks rohkem ette valmistama, aga ma ei viitsi kuidagi.
tahaks kirsse.
ja siis tahaks minna mingile laadale, kus müüakse suhkruvatti

töötan päikesepatareidega

ma tahan sooja ilma. koos soojuse ja päiksesega saan kohe energiasüsti. tahan lihtsalt panna selga õhukese kleidi, osta arbuusi või midagi ja jalutada mere äärde ja istuda kividel ja süüa. ja kuskile ei oleks kiiret. vaataks terve päeva pilvi.
kogu aeg ju jutub igasuguseid asju, aga kui siia mingid postitust kirjutan, on pea täiesti tühi. vaat mis huvitav sündroom siis mul.
magan kaua. jään kella 15 ajal päeval uniseks. õhtul olen unine. magan kaua. etc. vajaks patareide laadimist lähiajal. keegi võiks helistada päikesele.
teisipäeval lähen tartusse ja ei tea, kas tulen kolmapäeval või neljapäeval tagasi. kui on väga ilus ilm, ja kui mu võõrustajad mind välja kannatavad, siis muidugi ma tahaks kauem olla, sest ma ju armastan tartut ja mul ei ole enam oma kodu seal :( eelmine suvi on nii ilusana ja kuldsena meeles - suured võililled, botaanikaaed, undi kogutud teosed, vaiksed suveõhtud emajõe rannas, jalutuskäigud raadi poole, kotis kreeka pähkli-rosina segu, riisisalat rohuplatsil, päikesevõtmine pingil jne jne jne.
just arvutasin, et ma olen lugenud 18 Vonneguti raamatut läbi. mitte et ma mäletaks nende kõigi sisu. mõnda lugesin kuskil 7 aastat tagasi. aga ikkagi. tema teoste täiskomplektist on puudu veel 4. vist. hästi kahju, et teda enam pole. kuigi teisest küljest, minu jaoks on ta ikka olemas. kui ma tema tekste loen, ja teiste jaoks kindlasti ka, kes veel loevad. räägib minuga iga kord, kui raamatu avan. ja ma naeran alati tema nalju.

ai

ma tahan oma hambahaldjast.
mu hammas valutab

hops

Mul ei ole siia midagi konkreetset kirjutada, aga lihtsalt ei ole midagi muud teha hetkel. Ootan, et Pahade tüdrukute osad kohale jõuaks. (punastav smaili. tegelikult ei ole kah punastav, mulle lihtsalt praegu meeldib see sari, ei häbene)Ja sama teemaga seostuvalt - ma täitsa ootan Eurovisiooni. Eesti laulu edasisaamisest või mittesaamisest on mul praegu suhteliselt ükskõik, ma arvan, et hasart võib tekkida teleka ees. Rohkem ma pole laule kuulnud, kui gruusia ja ukraina. esimene on ilus ja teine on lahe.
kuulan palju prantsuse muusikat. see on kuidagi eriline. Prantuse keele hääldus on juba nii ilus. Serge Gainsbourg, Jane Birkin, Charlotte Gainsbourg. Mõningatest sõnadest saan aru ka ikka. :)
Loodan, et ma Prantsusmaal olen võimeline elementaarseid asju pr keeles ütlema, näiteks küsima, kus on rongi peatus. aga täiesti võimalik on, et ma ei ole.

kevadkevadkevad

Ma nii armastan sooja õhku ja päikest! Täna on väga ilus ilm. Ja lilled ja lehed on uskumatult kiiresti igale poole ilmunud. Ma tahaksin tegelikult seda protsessi jälgida, iga aasta ma mõtlen, et vaatan algusest peale, kuidas tulevad pungad ja siis lehed ja siis õied, aga ikka on nii, et ühel hetkel ei ole veel midagi ja siis järgmisel hetkel on kevad käes ja kõik roheline. Kuskohast need võililled järsku ilmusid? Müstika.
Käisin täna jooksmas, esimest korda üle pika aja. Tervis pidas ilusti vastu. Jooksin ettevaatlikult ja suhteliselt aeglaselt, igaks juhuks. Aga magusaisu ei kao mitte kuhugi. Tahaks igasuguseid kooke ja jäätist.
Viisin oma baka reedel ära, aga kaitsmine on ikkagi 6. juuni, varem ei saa. :( No olgu siis nii, unustan selle ära kuni 1. juunini, seni käin jalutamas ja kohvikus ja vaatan filme, mida mul on nii palju kogunenud, reisin natuke, kuulan muusikat ja naudin kevadet.

mu jalalihased valutavad!

siin ma olen :)

Tulles vastu oma lugejate soovile :) kirjutan siis täna veidikene.
Olen tige!
Esiteks valutab mul endiselt hammas, eile võtsin kaks tabletti valuvaigistit ja siis oli täitsa hea olla, aga kui mõju üle läks, hakkas uuesti valutama. Täiesti võimatu on jääda magama, kui pool lõualuud valutab! pidin veel ühe tableti võtma. söögist ei tunne mingit naudingut, kui süüa saab ainult ühe suupoolega. ja siis tabab mind nii meeldivalt valusähvatus kui ma kogemata hambad kokku panen. oh joy.
ja siis ma veel tahaks üht sellist tuttavat, kes saaks aru pangandusest ja rahandusest ja suudaks mõista bürokraatlikku keelt. mul puuduvad need omadused täiesti.
tahaks juba rohkem kevadet. Et õhus oleks tõeline soojus ja värskus. ja lehekesed tuleks ja pungad puhkeks. ja kevadtuuli tahaks tunda.
ja jah, ma olen suht oranž. poes vaatan üle oranžid riided. oranžid ehted. proovisin oranži kella. :)

gripp või?

Üleeile olin veel täitsa terve, aga natuke väsinum kui muidu ja pea valutas, aga see pole ju midagi nii erilist. aga siis öösel hakkas haigus pihta, läksin juba kell 22.30 magama ja kogu öö veetsin kuidagi poolunes, mingit und nägin, aga samas olin nagu pooleldi ärkvel. aga ma sisendasin endale, et hommikul olen terve. aga tühjagi. tundsin end täitsa normaalselt, aga kraad näitas 37.7. ja nohu ja köha oli ja pea oli raske. õhtul tõusis palavik 38.2 peale ja praegu olen tunni ajaga paki taskurätikuid ära nuusanud ja köha kõlab nagu 70 aastat suitsetanud vanamehel. What joy!
ja teisipäeval on mu sünnipäev! Ja täna ma peaks valima minema! ja bakatööd kirjutama! böö.

Ma nii armastan postkaardilumesadu!>Täna ma ärkasin, läksin 
kööki, lugesin lehte ja tulin siis tagasi tuppa, 
et aset ära teha. tõmbasin hoogsalt kardinad eest ja 
ohooo - postkaardilumi langes
aeglaselt alla! kahjuks ma ei jõudnud nii kiiresti välja, 
kui oleks tahtnud, aga 
natuke sain ikkagi osa.
Nüüd joon teed ja söön jäätist ja olen veel natuke asjalik, 
kuigi mu enesetunnet 
iseloomustab täpselt üks rida Vennaskonna laulust: 
"uimane ja väsinud ma tänagi näin. ..
Käisin just vannis ja kuumast veest või ma ei tea 
millest on selline tunne, nagu jälgiks maailma läbi vati või udu 
või ma ei tea mille.
aga mul on kiiremas koogitegemise järjekorras juba kaks kooki. 
väga naljakas - 
eeskätt ma tahan nad järgi proovida, et kuidas välja tuleb, 
süüa nii väga ei tahagi. Kui üks on tehtud, võiks minu pärast 
kohe teise teha.
oo, šokolaad... 

oh neid teste

aga see on päris tore.  hiljem saan vaadata, et milline ma siis olin kunagi

10 things you like:
1. õhu värskus
2. krõbe-magusad arbuusid
3. mitmetunnised kohvikusistumised
4. teatrimaagia
5. raamatud, mis haaravad endasse
6. tihe lumesadu ja helbed ripsmetes
7. jaan kaplinski luuletus "Hing poeb lepalehe varju"
8. kirjad-kaardid postkastis
9. suvine õhusoojus
10. sooja vihma all olla

3 things that make you happy:
1. ärkamine kui päike paistab aknast sisse
2. kiitused asjade kohta, millega ma tõesti olen vaeva näinud
3. täiuslikud hetked

3 things that anger you:
1. poliitikute jube demagoogia ja valmisreklaamiuputused
2. kui inimesed kitsastes kohtades seisma jäävad või üliaeglaselt lähevad, kui mul on vaja kiiresti mööda minna
3. kui minust täiesti valesti aru saadakse

10 things that you hate:
1. kui keegi mind õpetab ülemusliku tooniga
2. teaduskeel
3. üles tõusta siis, kui uni on kõige magusam
4. kuidas aeg lendab
5. et tolm koguneb müstiliselt kiiresti
6. vägivaldsus ja labasus
7. tähtsaid kuiviku-tüüpi inimesed
8. keemilised maitsed
9. kui kontserdil või teatris heliseb kellelgi mobiil ja siis see inimene arvab, et parem on, kui ta vastu ei võta
10. raadio või tümps-muusika ujulas ja kohvikutes

3 facts about your name:
1. ma ei tunne mitte kedagi teist sellenimelist
2. alguses tahtis ema mulle nimeks panna hanne
3. mu nimi ei jää inimestele esimese korraga tavaliselt meelde, ehkki esimene reaktsioon on enamasti: oo kui ilus nimi

5 facts about yourself:
1. kui mul on koristamise tuju, võin teha 6 tunnilise suurpuhastuse, kui ei ole, ei viitsi ka laualt tolmu pühkida (see kehtib kõige puhul)
2. ma jätan asjad tihti viimasele minutile
3. mul on hea mälu
4. mulle käivad asjad närvidele
5. ma olen tundlik

2 things you expect:
1. kindlasti läheb ilm veel külmaks just siis kui ma kevadet ootan
2. suvi läheb liiga kiiresti

5 random thoughts:
1. mul on sõnastamisraskused
2. tahaks torti
3. ma ei oska teaduslikult mõelda
4. linnas on praegu kole
5. mul on suur šokolaaditahvel, aga pole šokolaadiisu

üllatustiiger

mina olen ju suur tiigrifänn. Mul on tiigrikalender, kaks tiigripuslet (üks tuli kalendriga kaasa :)),
wiiralti tiigriga kott ja postkaart, pehme tiiger, väikesed talismantiigrid ja eelmisel sünnipäeval sain mitu tiigrikingitust: elikalt ja liinalt tiigrivihmavarju, kairilt ja liinalt raamatu "Pi elu" (poisist ja tiigrist), karmenilt klaasist tiigrikese.
ja täna siis käisime emaga viimsi marketis ja tulime sealt jala piritale. veel mõtlesime, et kas läheme varem peale, aga kuigi buss just tuli, otsustasime ikka pirita peatuseni välja minna. ja korjasime metsast mahakukkunud männioksi rõdu lillekastide jaoks. ja juba eemalt nägin, et keset teed maas on midagi, nagu mingi pakk. jõudsin lähemale ja nägin - tiigriõhupall! :D spetsiaalselt minu jaoks seal, olen kindel :)
sellel tiigril on selline kavala ärimehe nägu

ja siis tegin täna veel ühe "avastuse" - nimelt mu telefoniga on võimalik trükkida õ-tähte. seni olen 6 kasutanud, vanast harjumusest :)

test

tegin ühe testi, mõned tulemused olid ikka väga naljakad


IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?

So, here's how it works:

1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that's playing
5. When you go to a new question, press the next button

Opening Credits: Hebrew Jewish Hava Nagila (ohoo)
Falling in love: Yann Tiersen & Shannon Wright Callous Sun (kurblik, nukker ja lootusetu)
Sex Scene: Datevik Hovanesian Listen to my heart (apiiii, jätan filmis vahele :))
Breaking Up: Tindersticks Sleepy song (vähemalt ei tülitse, oleme kurvad, kurvad)
Life's OK: Chill Brazil I Here she comes (jah, sobib, sobib)
Mental Breakdown: Georg Ots Oi te poisid (absurdideabsurd, seda tahaks näha)
Driving: Devil's Advocate Theme (kruvib pinget)
Final Battle: Mark Bernes Zhuravli (melanhoolsus ruudus, huvitav, mis võitlus see on?)
Death Scene: Mourir pour des idees (pealkirja poolest ideaalne)
Funeral Scene: Georg Ots Mõtisklus (see sobib väga ilusti)
End Credits: Hussein el Masry Andalousie (lõpp on millegipärast kuskil kõrbemaastikul kaamelitega)

ei, ma täitsa vaataks seda filmi. omapärane tundub olevat küll!



 

raamatud

 ma vaatasin, et olen raamatud meeldimise nimekirjast välja unustanud... kirjutan siis nendest eraldi :)
ilma lugemise ja raamatuteta ei kujuta mina küll oma elu ette, mida on ka näha minu toast. terve sein on täis riiuleid ja IKKA ei mahu kõik ära, põrandal on virn, ja kapiäärel on virn ja muidugi on teises toas ka suured riiulid. ja neid mõjunud raamatuid on elu jooksul ikka väga palju olnud.
"Kärbeste jumal" tekitas mul peaaegu närvivapustuse, siiani on viimasel lehel pisaraplekid.
"Kolm musketäri" oli mu kuuenda klassi kultusraamat.
Lapsepõlve ei kujuta ilma Lindgreni raamatuteta - nii ilus, päikeseline ja hea maailm
Ja Muumitroll muidugi ka. ja "Alice imedemaal".
siis on mulle veel meeldinud eriliselt "Läänerindel muutuseta", "Forsyte'ide saaga", "Moon and Sixpence", "Tagasi Bridesheadi", "Klingsori viimane suvi" ja palju palju muud. raamatud, mida olen lugenud aastaid tagasi ühe korra, ja meelde on eeskätt jäänud tekkinud meeleolu.
"Seitsmes rahukevad" on minu eriline, olen vist seda kuus korda lugenud.
Siis Õnnepalu raamatud, kõik peale "Raadio" (peaks selle ka läbi lugema). Imeilus tekst, nagu proosas kirjutatud luule, täpsed süžeed olen unustanud, aga see ilu jääb.
ja siis muidugi Kivirähk - kes siis veel naerma ajaks ja kelle mõnusat stiili, fantaasiat ja super keeletunnetust nautida võiks - "Rehepapp", näidendid, jutud ja "Liblikas"
ja siis mu kaks suurimat lemmikut Kurt Vonnegut ja Mati Unt.
Vonneguti huumor, stiil ja ühiskonnakriitika, Undi eriline kirjanduslik anne, nende raamatuid olen peaaegu kõiki lugenud.
siin nimekirjas jäi nüüd küll palju asju nimetata - selliseid raamatuid, mis on lihtsalt väga meeldinud on ju ka väga palju olnud.
Lugeda võin igal pool. armastan neid maailmu, mis tekivad.

mulle meeldib...

 väga palju asju, aga mõned neist on: käia hommikuti kohvikus, magus vaht lattel, igasugused küünlad, eriti punased, kollased ja triibulised, istuda kivi peal ja vaadata merele, kõikvõimalikud veeprotseduurid, suured arbuusid, soojad suvepäevad, tihe lumesadu, värske kevadõhk, kommipaberid kampsunitaskus, mis meenutavad kunagist 
kommisöömist, pikad hommikud tee ja ajalehtedega, kaua fotosid vaadata, heinakõrsi läbi peo tõmmata, haydamaky kontserdil tantsida, tiigrid, stressikile peal mulle katki vajutada, madalas vees mööda randa käia, kivikesi vette visata, päikeseloojangud, Kivirähki naljad, niidetud heina lõhn, pepsi+mulgikorp, tomati-sibula salat, omaette laulda, sokkidega uisutada, kirsse süüa, meres suurte lainetega ujuda, aknalaual istuda ja välja vaadata, Unt, lihtsad ja head lasteraamatud, võrkkiiged, pesunöörid, puuriidad, õitsevad õunapuud ja kirsid, peenralt maasikaid süüa, metsmaasikad kõrrel, lilleseemneid osta, potiroosid, tulbid ja nartsissid, metsas mustikaid süüa, šokolaadijõuluvanad ja -jänesed, lõngakerad, vahtralehti ja kastaneid korjata, mustsõstrapõõsa all marju süüa, kitse ja paavsti suudlus, ukraina šokolaad, hea muusika kõrvaklappidest, otepää teed, pariisi tänavad, tallinna vanalinn, tartu õhkkond, hommikul kaua magada, soojad õhtud, jalutamine kui kuskile pole kiiret, ema, värvilised sügislehed, veelompides peegelduvad tuled, päevalilled, erilised filmid, eriti muidugi imeline "Lõppematu päev", värvid, valgus ja väikesed ja suured imed